Kogu tõde SEI uuringust
Vikerraadio valimisdebatis ja Eesti Televisiooni “Esimeses stuudios” viidati Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) uuringule kliimaneutraalse elektritootmise kohta. Mõlemas saates väideti, et taastuvatest allikatest toodetud elekter on tarbijatele kõige kallim variant ja tuumaenergia kõige soodsam. See on vale, SEI Tallinna uuring selliseid tulemusi ei näita.
SEI uuring ei arvutanud elektrihinda tarbijatele, olgugi et saatejuhtide küsimustest võis selline mulje jääda. Arvutused käisid süsteemihinna kohta, mis hõlmab investeeringuid tootmistehnoloogiasse, võrku ja salvestusse. Uuringus uuriti kaheksat erinevat stsenaariumi, millest igaühele anti ette teatud parameetrid – näiteks et tuleb rajada vähemalt 1 GW biogaasijaamu, vähemalt 900MW tuumavõimsusi jne.
Uuringu mudel pani seejärel iga stsenaariumi korral kokku elektritootmise portfelli vähima kulu põhimõttel. See tähendab, et esimesena eelistas ta lisada odavamaid tootmisviise ning kui nende potentsiaal oli ammendunud (näiteks rohkem maismaatuult polnud planeerimispiirangute tõttu võimalik teha), valis mudel kulutõhususelt järgmisi variante.
Kõigis stsenaariumides valis mudel tänu väiksematele kuludele esmajoones just päikest, maismaatuult, akupatareidega salvestamist ja nõudluse juhtimise lahendusi. Ka meretuul oli enamikes stsenaariumides majanduslikult konkurentsivõimeline. Mudel soovitas enamasti lisada meretuulevõimsusi vahemikus 500-1000MW.
Tuumaenergiat ei valinud mudel ise seejuures pea üheski stsenaariumis. Erand oli tuumaenergia stsenaarium, kus 900MW tuumajaama loomine anti mudelile tingimusena ette. Muuseas, ka tuumaenergia stsenaariumis valis mudel lisaks tuumajaamale olulises mahus päikese-, maismaatuule- ja meretuuleenergiat.
Süsteemihinna graafikult (pildil) võib tõepoolest näha, et tuumaenergia kulu S1 stsenaariumi korral on kõige madalam – sellele on aga uuringus tehtud oluline täpsustus.
Tuumaenergia stsenaariumi süsteemihind on soodne vaid juhul, kui tuumajaam töötab 65% koormusteguriga ning seda toetab piisavas mahus odavama muutuvkuluga taastuvenergia tootmine. Säärane madal koormus pole realistlik eeldus – pigem võib eeldada, et kui tuumajaam rajatakse, hakkab see tööle 90% koormusteguriga.
Arvutused näitasid, et sellisel juhul tõrjuks tuumajaam turult välja odavama taastuvelektri, tõuseksid elektrihinnad ja väheneks konkurentsivõime. Kogu stsenaariumi süsteemihind kasvab sellisel juhul 124 euroni MW/h. Seepärast on graafikul märgitud ka tuumaenergia stsenaariumi realistlikele eeldustele vastav kulu (tuumaenergia S2), mis on esimesest oluliselt kõrgem.
Realistlikest stsenaariumidest kulutõhusaim oli “Kõik tehnoloogiad,” millele ei antud ette ühtegi piirangut peale tingimuse, et on vaja jõuda süsinikuvaba elektritootmiseni. Mudel soovitas sel juhul investeerida ca 2500 MW päikeseelektri, 1500 MW maismaatuule ja 600 MW meretuule võimsustesse – süsteemihind oleks sel juhul 97 EUR/MWh.
Sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs näitas, et tuleviku kõrgematest energiahindadest hoolimata on kõik stsenaariumid (välja arvatud süsiniku püüdmine, kasutamine ja salvestamine) kasulikud, arvestades investeeringuid ning mõju SKP-le ja ekspordile.
SEI kodulehelt leiab nüüd ka elektriuuringu korduma kippuvate küsimuste tabeli, mis aitab loodetavasti teemasse rohkem selgust tuua.