tulevikus on Eesti energeetika märksõnadeks kestlik taastuvenergia, hajutatus, kogukondlikkus ja säästlikkus
Eesti energeetika tuleviku jaoks on mitmeid lahendusi – sihilikult eksitav on väita, et ainsateks võimalusteks on ühe eraettevõtte poolt loodud eksperimentaalne tuumajaam või täielik sõltuvus Vene gaasist. 2021. aasta alguses loodud keskkonnaühenduste energeetikavisioonis on sõnastatud uusimatel teaduslikel hinnangutel ja teiste riikide kogemustel põhinevad eesmärgid ning lahendused, mille poole Eestis järgmise 15 aasta jooksul ning edaspidigi püüelda võiks. Visiooni kohaselt tuleb eelkõige panustada tuule- ja päikeseenergia hajatootmisele ja nutikatele energia salvestamise lahendustele. Tehnoloogiliste lahenduste kõrval tuleb oluliselt rohkem tegeleda kodanike kaasamisega energiaühistute kaudu ning energia kokkuhoiuga igal elualal.
Ühendused jätavad tulevikuenergeetika lahenduste nimekirjast välja põlevkivienergia ning puidu masspõletamise, ent samuti ka süsiniku püüdmise tehnoloogiad ning tuumaenergeetika, kuna kliimakriisi ajakriitilisuse tõttu on mõistlik keskenduda juba praegu rakendatavatele ja toimivatele lahendustele. Üleminek uutele kaasaegsetele lahendustele peab olema õiglane ja järk-järguline.
Paljud rohepöördeks vajalikud energiatehnoloogiad on juba ammu olemas ja nende laialdane kasutamine tooks meile odavama elektri, puhtama õhu ja uued kõrgepalgalised töökohad. Samas ei saa keskenduda ainult tehnoloogilistele lahendustele, kuna rohepööret takistavad kodanike ja kohalike kogukondade ebapiisav kaasamine ning suurenev lõhe rohepöörde “võitjate” ja “kaotajate” vahel. Riik peaks kasutama taastuvenergia hajatootmist võimalusena energeetikasektori demokratiseerimiseks ja seeläbi rohepöörde kiirendamiseks.
Keskkonnaühenduste energeetikavisiooni peamine eesmärk on aidata kindlustada, et Eesti riigi edasine tegevus lähtuks uusimatest teadmistest ja asjakohastest eeldustest ning sisaldaks tarku ja kestlikke valikuid. Visiooni loomist vedas eest keskkonnaorganisatsioon Eesti Roheline Liikumine ning seda aitasid koostada ja kiitsid heaks Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Balti Keskkonnafoorum, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Eesti Ornitoloogiaühing, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing Sorex, MTÜ Nõmme Tee Selts ja Läänerannik.