Eesti keskkonnaühendused ütlevad september 2025 tagasisides energiamajanduse arengukava (ENMAK) eelnõule, et see on õigusvastane ning jätab lahtiseks Eesti energiamajanduse mõju keskkonnale. Ühenduste sõnul tuleb riigil tugevdada taastuvenergiale ülemineku eesmärke, põhjendada tuumaenergia prioriteetsust ning viia energiamajandust korraldavad õigusaktid ja arengukavad omavahel kooskõlla. 

Tagasiside täistekst on leitav siit: https://media.voog.com/0000/0042/0647/files/6751_EKO_seisukohad_ENMAK_2035_eeln%C3%B5u_kohta_august_2025.pdf

Ettepanekud seoses tuumaenergiaga:

1. ettepanek: läbivalt asendada tekstis termin “tuumajaam” terminiga “väike moodultuumajaam”, kuna praegusel kujul on selline mõiste kasutus eksitav. Arvestades, et väikesed moodultuumajaamad ei ole end veel kusagil maailmas tõestanud, palume tekstis mitte kasutada kindlat kõneviisi selle tehnoloogia võimalustest rääkides.
   
   
2. ettepanek: Eemaldada viited, et tuumajaama kasutatakse aeglaselt juhitava võimsusena või lisada selgitus, kuidas on plaanis kasutada tuumajaama aeglaselt juhitavana ja baasvõimsusena riikliku varustuskindluse tagamiseks, kui sellega on seotud suurtööstuste pikaajalised elektriostulepingud.

3. ettepanek: lisada arvestused, millises mahus prognoositakse koos tuumajaamaga Eestisse suurtööstuste tulekut, ning kirjeldada võimalikke suurtööstuste valdkondi ja selle tulemusena elektritarbimise kasvu ja võimalikku keskkonnamõju Eestis.

4. ettepanek: Kirjeldada, kuidas riik plaanib maandada elektrihindade tõusmise riski, mis on reaalne väikese moodultuumajaama tulekuga, mis töötab Fermi Energia AS poolt tõendamata väidete kohaselt koormusteguriga 92%

5. ettepanek: Kirjeldada ka stsenaariumit, kus väike moodulreaktor töötab oodatust oluliselt kehvemini, kuid energiamahukas tööstus vajab sisendit – milliste sektorite arvelt see energia võetakse?

6. ettepanek: lisada ENMAKisse lause, et tuumajaama on võimalik rajada turupõhiselt, kuid tuumajaama eripärastest ja pikaajalistest riskidest tulenevalt (radioaktiivsed jäätmed ja nende (lõpp)ladustamine, õnnetuse risk mh sõjaolukorra tõttu) on konkreetse jaama rajamise lubamine vajalik läbi kaaluda strateegilisel tasandil, arvestades tehnoloogia küpsusastet, tuumaenergia kasutuselevõtu tervikmõju ning kaasates otsustamisse avalikkus. Vajalik on selgelt välja tuua, mis etapis selline kaalumine (koos avalike arutamistega) ning tuumajaama rajamise lubatavuse põhimõtteline otsustamine toimuma peab.

7. ettepanek: täpsustada, mida tähendab eelnõu tabelis 3 välja toodud tegevus “tuumaenergiaga seotud arendusriskide defineerimine”. Millist rolli plaanib riik võtta tuumajaama investori arendusriskide maandamiseks?

8. ettepanek: täpsustada, milliseid finantseerimislahendusi ja millises mahus planeeritakse tuumaenergia puhul. Enne finantseerimislahenduste loomist tuumaenergiale tuleks esimese asjana alustada ühiskondlikku debatti, mille sisuks on, kas arvestades uue ideena riigi võimalikku panust finantseerimislahendustesse oleme ühiskonnana valmis tuumaenergeetika kasutuselevõtuga edasi liikuma.

Lühiraport annab põgusa ülevaate tuumaenergia ajaloost Eestis, analüüsib tuumaenergia meemi levimist riiklikes arengukavades ning selgitab paari värskemat uuringut, mis on tehtud spetsiifiliselt Eesti oludes VMRide kaalumisel. Välja on toodud ka sõnumid ja õppetunnid, mida Eesti kogemus saab anda laiemale Kesk- ja Ida-Euroopa regioonile. Raport koostati algselt konsortsiumile Joint Project.

Videosarjas “Eesti tuumajaama õhuloss” leiab vastuseid küsimustele, miks Eestisse planeeritav tuumajaam ei ole keskkonnasõbralik, töökindel ega odav lahendus energia tootmiseks. Vaatluse alla võetakse inimesed äriidee taga; uuritakse lähemalt, kelle taskuid ettevõtmisega täidetakse; ning mis peitub intensiivselt rahastatud sisuturunduse taga.