Skip to main content

Autor: admin@rohelised

Weatherwatch: kas tuumaenergia suudab hoida tuled põlemas?

Andmed näitavad, et päike ja tuul tekitasid esmaspäeval 60% kogu elektrist Suurbritannias. Elektrisüsteem registreeris ülestõusmispühade pühade ajal kõigi aegade roheliseima päeva, kuna päikesepaiste ja tuulised ilmad tõid kaasa taastuvenergia kasvu. Inglismaal, Šotimaal ja Walesis elektrit tootvad elektrijaamad tootsid esmaspäeval iga kilovatt-tunni elektrienergia kohta ainult 39 g süsinikdioksiidi, vastavalt National Gridi elektrisüsteemi operaatori andmetele on madalaim registreeritud süsinikuintensiivsus pärast National Gridi arvestuse algust 1935. aastal.

Jätka lugemist Guardianis…

Väänatud sõnad ja faktid Eestis algavas tuumadebatis

Hiljuti kinnitas keskkonnaminister riikliku tuumaenergia töörühma koosseisu, kuhu kuuluvad peamiselt spetsiifilise tuumaenergeetika taustata ametnikud. Tekib kahtlus, kas nii on võimalik pädevalt analüüsida tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalusi Eestis, arutleb värskelt Postimehes avaldatud artiklis Madis Vasser.

Olukorda üritab osavalt ära kasutada aga kohalik tuumamonopol Fermi Energia, serveerides ametnikele ja poliitikutele äriprojektile sobivas kastmes informatsiooni eksitavate otsekirjadega ja Äripäeva sisuturunduse abil. Kuna Eesti tuumaunistus oleks võimalik vaid maksumaksjate avaliku raha arvelt, on Fermi võtnud fookusesse värske ELi taksonoomia tarbeks koostatud Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) vaheraporti, mis justkui lubaks tuumaenergia tootmist riiklikult heldelt toetada kui rohelist ja jätkusuutlikku tegevust. Tegelikult pole selles muidugi midagi rohelist ega jätkusuutlikku.

Selles uuringus analüüsiti ka, kas radioaktiivsete materjalide käitlus ja lõppladustamine täidaks ELi laiahaardelist printsiipi «​do no significant harm» ehk «​ei kahjusta oluliselt», et kvalifitseeruda erinevatele keskkonnatoetustele. Raporti põhijäreldustest leiabki tõlgituna lause: «​Hetkel valitseb laialdane teaduslik ja tehniline üksmeel, et kõrgaktiivsete pika poolestusajaga radioaktiivsete jäätmete ladustamist sügavates geoloogilistes lasundites peetakse tänapäevaste teadmiste kohaselt asjakohaseks ja ohutuks viisiks jäätmete eraldamisel biosfäärist väga pika aja jooksul.» Ehk raporti esialgne vaheversioon järeldab, et kui asja professionaalselt teha, siis on tehtav. Tähelepanuväärsel kombel on Fermi oma sisuturundusartiklis raporti tõlkest võtmesõna «hetkel» osavalt välja jätnud, jättes mulje, nagu oleks see hinnang igavesest ajast igavene. Kuid tegelikult on situatsioon veel muutumises, mitte kivisse raiutud. Võrdluseks – ÜRO kliimaläbirääkimise aruandeid ette valmistades vaidlevad riigid tuliselt kuude kaupa üksikute sõnade ja väljendite kasutamise või väljajätmise ümber, sest sellisel tasemel tuleb olla täpne, mitte vastavalt enda huvidele tsitaate moonutada.

Tuumajäätmete jaoks on täna vaid lootus nendega toime tulla

Pikaaegse kogemusega tuumaenergia lobitegevuse uurijad Austria keskkonnaühendusest Global2000 on kommenteerinud, et kuigi raport püüab näidata kasutatud tuumkütust kui tavapärast jäätmekäitlusprobleemi, on tegelik olukord selgelt keerulisem. Ilusaid sõnu varjutavad faktid, et kuigi esimesed tuumajaamad alustasid tegutsemist juba möödunud sajandi 50ndatel, ei eksisteeri maailmas jätkuvalt ühtegi toimivat kõrge radioaktiivsusega tuumajäätmete lõppladestuspaika, veel vähem saab midagi öelda nende lahenduste pikaajalise ohutuse kohta. See näitab probleemi keerukust ja ühe täiendava aruande nii- või naasugune hinnang ei muuda tegelikkust – isegi jõukad tuumariigid USA, Saksamaa või Prantsusmaa pole suutnud oma sadu tuhandeid tonne tuumajäätmeid jätkuvalt ohutult lõpp-ladestada. Eesti entusiaste see ilmselt ei morjenda – hoolimata tõsiasjast, et Fermi plaanitava 1200-megavatist tuumajaama tehnoloogiat füüsilisel kujul isegi veel ei eksisteeri, arvestatakse sellega sisuturunduse kohaselt juba enesekindlalt «tugeva jõuna Eesti puhta energia portfellis». Tugev tundub siinkohal paraku olevat vaid enesepettus.

Soovmõtlemine ja selle allikad

Selline soovmõtlemisena näiv võib panna ka kaaskodanikke üllitama lauseid, nagu on öelnud Lemmit Kaplinski oma artiklis: «​Tuumajäätmed on vist üldse kõige kontrollitum jäätmeliik maailmas.» Ei saa välistada, et seegi arusaam pärineb pigem kallutatud sisuturundusest. Tuumajäätmeid majandavad ajutistes vaheladudes ikkagi tehnoloogiad ja inimesed, mis kahjuks ei ole jätkuvalt kumbki veakindlad. Kerge vaevaga võib leida suure hulga näiteid sellest, kuidas on esinenud erinevad «​võimatud» õnnetused tuumajäätmetega. Näiteks USA vahelao intsident, kus suure ajalise surve all ning tuumahariduseta keskastmejuht kuulis koosolekul juhiseid veidi valesti ja tulemusena sattus jäätmetünni orgaaniline kassiliiv, mille tagajärjel üks suur kapsel süttis – õnneks küll maa all, mitte transpordi käigus. Kiiritada sai siiski 22 inimest, hoidla suleti 35 kuuks ning lisaarve maksumaksjatele oli miljardi dollari ringis.

Prantsusmaa tuumajäätmete hoidlas puhkes töötajate hoiatustest hoolimata, kuid peadirektori sallitult leidis aset kaks aastat kestnud tulekahju, mis algas sellest, et palavates käikudes ladustati orgaanilist materjali. Uskumatuid tõrkeid tekib ka töötavates tuumajaamades, alles eelmise aasta lõpul oli häireolukord üle lahe Olkiluoto tuumajaamas. Hilisem uurimine leidis, et põhjuseks oli üks ventiil, mis korralikult ei sulgunud. Aga operaatorid ei olnud sellest algselt teadlikud, sest ventiili jälginud sensor mõõtis mitte otseselt klapi sulgumist, vaid vigase klapi liigutamiseks kulunud aega – kontrolliti küll tublisti, aga täiesti valet parameetrit! Kes julgeb üleolevalt kinnitada, et tuumajäätmete kontrollimisel ei tehta enam mitte kunagi ühtegi sellist lihtsat viga, kuigi nii saaks kõvasti raha või aega säästa?

Häkkerid ja muutuv kliima

Tehniliste ja inimlike apsakate kõrval ei saa ignoreerida fakti, et elame tormiliselt muutuvas maailmas. Hiljutistest uudistest on läbi käinud näiteks naftajuhtmete ning tuumarajatiste edukad häkkimised. Kaitseks füüsilise terrorismiohu eest on välja pakutud naeruväärselt primitiivseid lahendusi, olgu selleks siis aerofotodel tuumajaama territooriumi udustamine või rünnaku korral suitsukatte kasutamine. Tuumajaama operaatorile tagaks see kindlasti tööstuse enda kõnepruuki kasutades «​turvalise jalgalaskmise» (walk away safety), kuid riigil tuleks tegeleda kallite ja pikaajaliste tagajärgedega. JRC raportile avaldas hiljuti kommentaari väljaande Nuclear Intelligence Weekly veergudel ka Londoni ülikooli vanemteadur Paul Dorfman. Ta tõi välja, et uuring ignoreerib süvenevate kliimamuutuste mõju tuumajaamade turvalisele toimimisele näiteks rannikul: «​Tegemist on kohutava ja üsna uskumatu veaga, kui mõelda jätkusuutlikkusele.» Samas väljaandes kritiseeris raporti koostajaid ka Austria kliimaministeeriumi ametnik Andreas Molin, viidates JRC kaheldavale erapooletusele tuumaenergeetika küsimustes.

Blufi, kuniks õnnestub – aga kui ei õnnestu?

Eesti riik on tegelikult just praegu saamas oma esimesi valusaid triibulisi radioaktiivsete jäätmete lõppladestamisega – maha on vaja matta nõukogudeaegsed Paldiski õppereaktorid. Esimene riigihange näitas, et sellise peenraha eest nagu 7,6 miljonit eurot ei ole keegi nõus sellist tööd ette võtma. Seega lisati eelarvele veel üks miljon ning samas vähendati esimeses faasis nõutavaid tegevusi. Radioaktiivsete jäätmete likvideerimine on riigi jaoks sundolukord ning eraettevõtlus on sellest selgelt aru saanud. «​Puhta» tuumaenergeetika tagajärjel tekkinud tuumajäätmed on aga veelgi kangem kraam, mille matmine koos Paldiski vanametalliga maapinnalähedasse lõppladestuspaika on juriidiliselt ja ka kainemõistuslikult välistatud. Õnneks ei ole meil selliseid jäätmeid veel Eesti pinnal tekkinud ega peagi kunagi tekkima. Fermi reklaamib aga tuumajäätmekäitluse alternatiiviks sügavate kitsaste puuraukude meetodit. Nagu ikka, ei ole ka seda tehnoloogiat esiteks päriselt veel olemas ning teiseks ei luba selline lähenemine ka jäätmeid hiljem kuidagi kontrollida – puuraukudesse lastud kitsad ja õhukese seinaga jäätmekapslid betoneeritaks ja nende seisukorda poleks enam kunagi võimalik kontrollida. Soomes on juba aastakümneid rajamisel olev Onkalo tuumajäätmete lõppladestuskoht just seepärast ligi miljardieurose hinnalipikuga, et graniiti raiutakse piisavalt laiad käigud surmavalt kiirgavate jäätmete võimalikuks kontrolliks ka aastasadade pärast. Fermi reklaamitav «​tulevikutehnoloogia» lihtsalt kitsa ja sügava augu näol adekvaatset hilisemat järelevalvet ei võimalda. Kas nii, et pole kontrolli, pole probleemi?

Enne JRC raporti lõplikku vastuvõtmist töötavad selle läbi veel kaks ekspertkogu, kes seni pole veel sõna sekka öelnudki – kiirguskaitse ja jäätmekäitluse ekspertrühm ning tervise-, keskkonna- ja tekkivate keskkonnamõjude teaduskomitee. Levivad kuuldused, et neil ekspertidel on selle dokumendi puuduste kohta nii mõndagi kriitilist öelda. Võib aga olla kindel, et kui reaalsetele faktidele otsa vaadates osutub tuumaenergia jätkusuutmatuks energiatootmisviisiks, siis Fermi sisuturunduse kaudu avalikkus sellest ei kuule. Alustav riiklik tuumaenergia töörühm töötab loodetavasti informatsiooniga, mis tuleb sõltumatutest allikatest.

KAS NEMAD OTSUSTAVAD EESTISSE TUUMAJAAMA TULEKU?

Keskkonnaminister Tõnis Mölder kinnitas tuumaenergeetika töörühma koosseisu aprillikuus.
Töörühma esimees: keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt.
Esimehe asetäitja: sama ministeeriumi asekantsler Harry Liiv.
Töörühma koordinaator: ministeeriumi välissuhete osakonna nõunik kiirgusküsimustes Reelika Runnel.
Keskkonnaametist: kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar.
Siseministeeriumist: kantsler Lauri Lugna, asendusliige Viola Murd pääste, hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsler. Rahandusministeeriumist: regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet, asendusliige Tiit Oidjärv, planeeringute osakonna juhataja asetäitja.
Justiitsministeeriumist: kantsler Tõnis Saar, asendusliige asekantsler Heddi Lutterus.
Haridus- ja teadusministeeriumist: kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand ning asendusliige teadusosakonna juhataja Katrin Pihor.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist: energeetika asekantsler Timo Tatar ja asendusliige energeetika osakonna juhataja Jaanus Uiga.
Kaitseministeeriumist: kantsler Kristjan Prikk ja asendusliige kaitsevalmiduse osakonna juhataja Marti Magnus.
Välisministeeriumist: kliima- ja energiapoliitika erivolitustega diplomaatiline esindaja Kaja Tael ja asendusliige Euroopa osakonna Põhja- ja Kesk-Euroopa ning regionaalse koostöö büroo lauaülem Andres Ideon.
Sotsiaalministeeriumist: kantsler Marika Priske ning asendusliige tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich.
Riigikantseleist: strateegiabüroo nõunik Triin Reisner.

Ajastu lõpp: tuumajaama sulgemine on New Yorgi energiaalase tuleviku näitaja

Hudsoni kaldal asuval elektrijaamal pole riigi plaanides taastuvatele energiaallikatele üleminekul kohta, kuid kriitikute sõnul tähendab see lühiajalises perspektiivis kaotatud töökohti ja suurenenud heitkoguseid.
Ameerika energiaminevik ja tulevik olid reedel arutlusel New Yorgist 25 miili põhja pool asuvas tuumaelektrijaamas Indian Point, mis on elektrit tootnud alates 1962. aastast.

Jätka lugemist Guardianis…

Sizewell C tuumajaam võib tappa 500 miljonit kala, leiavad kampaania eestvedajad

The Guardian – Karen McVeigh

Keskkonnaühendused väidavad, et kavandatav Suffolki elektrijaam hävitab mereelustikku ja lindude peaelupaikasid. Suffolki kavandatava 20 miljardi naela suuruse tuumaelektrijaama jahutussüsteem võib endasse imeda rohkem kui 500 miljonit kala, sealhulgas kaitsealuseid liike, ütlevad keskkonnakaitsjad. Kohalik kampaaniarühm Together Against Sizewell C (Tasc) väidab, et miljonite kalade hilisem surm on “ebainimlik ja vastuvõetamatu” ning on vastuolus valitsuse rohelise tegevuskavaga. Samuti oli arengukaitse vastu linnukaitserühm RSPB väljendanud muret kalade kadu prognoositava taseme pärast neist toituvatel merelindudel.

Loe lisaks: Nuclear power station could destroy wildlife haven I’ve loved since childhood

Jätka lugemist Guardianis…

Purustatud piltide hunnikust soovib Tšernobõl maailmapärandi staatust

Tšernobõli katastroofi 35. aastapäeval uurib fotograaf Gleb Garanich kavandatavat UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tuhamaa, rusude ja mahajäetud hoonetega ümbritsetud tuumaelektrijaamal pole enamikul inimestel seost UNESCO maailmapärandi nimistuga. Kuid see mõlgub Ukrainal Tšernobõli jaoks mõtteis. Lootes, et see võib kaasata rahalisi vahendeid ja rohkem turiste, on valitsus alustanud protsessi, mille tulemus võib olla pöördumine ÜRO kultuuri-, teadus- ja haridusasutuse poole.

Loe edasi Guardianist..

Artikkel: The Guardian – Reuters.

“Kui see on ohutu, pange see Tokyosse. Meie Vaikse ookeani piirkonnas ei taha Jaapani tuumareovett”| Joey Tau ja Talei Luscia Mangioni

The Guardian – Joey Tau and Talei Luscia Mangioni

Jaapani plaan radioaktiivse heitvee juhtimiseks Vaikse ookeani piirkonda on tundetu tegu, mis tooks katastroofilist kahju.

Selle kuu alguses teatas Jaapani valitsus plaanist viia Vaiksesse ookeani 1 miljon tonni radioaktiivset reovett, mis on kogunenud pärast Fukushima Daiichi tuumakatastroofi 2011. aastal. Vaikse ookeani rahvaile, kes on pidanud kannatama selle tõttu meie piirkonnas ebaproportsionaalselt palju, on see järjekordne katastroofiline ja pöördumatu piiriülene kahju, millega ei saa nõustuda.

Jätka lugemist Guardianis…

Jaapani regulatsioonid keelavad tuumajaama taaskäivitamist ohutusnõuete rikkumise tõttu

Fukushima tuumajaamaoperaator Tepco plaanib tegevust jätkata oma ainsas kasutatavas reaktoris.

Fukushima avarii põhjustanud tuumajaama operaatoril on tehtud keeruliseks pärast ainsat ohutusrikkumist oma ainus kasutatav aatomirajatis taaskäivitada. See aga annab märkimisväärse löögi Jaapani katsetele taastada tuumaenergia tootmine. Jaapani tuumaregulaator peab kolmapäeval välja andma „parandusmeetmete korralduse“, mis keelaks Tokyo Electric Poweril (Tepco) uut uraankütust transportida oma Niigata prefektuuris asuvasse Kashiwazaki-Kariwa tuumajaama või laadida kütusevardaid oma reaktoritesse.

Jätka lugemist Guardianis…

Artikli autor The Guardian – Justin McCurry in Tokyo.

Oluline info Fukushima töödeldud jäätmevee vabastamise plaani kohta

The Guardian – Agence France-Presse

Jaapan teatas, et viskab ookeani 1 miljon tonni saastatud vett, mis põhjustab poleemikat. Jaapani otsus vabastada üle 1 miljoni tonni töödeldud radioaktiivset vett Fukushima õnnetuse põhjustanud tuumajaamast merre on tekitanud vastuseisu riigis ja väljaspool seda. Siin on mõned küsimused ja vastused plaani kohta, mille täitmine eeldatavasti võtab aastakümneid.

Loe artiklit Guardianist…

Artikli autor: The Guardian.
Pilt: Freepik/aleksandorlittleworf.

Iisrael näib kinnitavat, et tegi Iraani tuumarajatisele küberrünnaku

Seiskamine toimus mitu tundi pärast Natanzi reaktori uute tsentrifuugide käivitamist. Näis, et Iisrael kinnitas väiteid, et oldi pühapäeval toimunud Iraani peamise tuumarajatise vastu suunatud küberrünnaku taga, mida Teherani tuumaenergiaülem kirjeldas terroriaktina ning mis õigustas ka selle toimepanijate vastu reageerimist. Näiline rünnak leidis aset mitu tundi pärast seda, kui Natanzi reaktori ametnikud taaskäivitasid protsessi, mis kiirendaks rikastatud uraani tootmist – tegemist oleks võinud olla riigi tuumaprogrammi keskse hetkega.

Loe edasi Guardianist…

Artikli autor: The Guardian – Martin Chulov Middle East correspondent.

Kiirgus Euroopa kohal pärast katastroofi Ukrainas – arhiiv, 3. mai 1986

3. mai 1986: Mandri-Euroopa kiirgus ületab tavapärast kiirust, saastega on kõige raskem Poolal, Ida-Saksamaal ja Rootsil. Eile õhtul olid saanud kõik Mandri-Euroopa riigid Tšernobõli katastroofi tagajärjel tavalisest kõrgemat kiirgust. Ainult Pürenee poolsaarel oli olukord parem, kuna ida ja lääne valitsused, olles esialgsest paanikast taastunud, hakkasid arvestama keskmise tähtajaga kulusid.

Jätka lugemist Guardianis…

Ärge uskuge vesiniku- ja tuumalobi – 2050. aastaks kliimaneutraalsust nendega ei saavuta | Jonathon Porritt

Suured mängijad tööstuses, kes usuvad tehnoparandustesse, eiravad ainsat kliimakriisi realistlikku lahendust: taastuvenergiat. Nüüd, kui näib, et kogu maailm on 2050. aastaks seadnud eesmärgiks süsinikdioksiidi heitkoguste viia nullini, sunnib tuumatööstus end näitama ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks hindamatu liitlasena.

Energeetikaekspertide arvamused on endiselt teravalt lahknenud selles osas, kas me suudame selle ülemaailmse netosihi eesmärgi saavutada ilma tuumaenergiata, kuid vaatamata sellele on see tuumameelsete entusiastide jaoks kõva müük. Probleemid, millega nad silmitsi seisavad, on tööstust aastakümneid kimbutanud: üha suuremad kulud, näiliselt vältimatud viivitused, tuumajäätmete probleemi lahendamata jätmine, julgeoleku ja leviku ohud.

Jonathon Porritt on keskkonnakaitsja ja tulevikufoorumi asutaja-direktor. Tema viimane raamat on „Lootus põrgus: kümnend kliimahädaolukorrale vastu astumiseks“.

Jätka lugemist Guardianis…

Artikli autor: The Guardian – Jonathon Porritt

Kolm lugu lootusest: Jaapani kolmekordsest katastroofist on möödunud 10 aastat

Sadadesse miilidesse ulatuval laastatud rannajoonel on palju muutunud ja taastumine on järjest kiirenemas. 11. märtsil 2011 toimus Jaapani kirderanniku lähedal 9,0-magnituudine maavärin, mis kutsus esile tsunami, milles hukkus üle 18 000 inimese. Tsunami hävitas üle 120 000 hoone ja sundis ajutistes varjupaikades elama üle 450 000 inimese. Eluasemele, ettevõtetele, teedele ja muule infrastruktuurile tekitatud kahju ulatus hinnanguliselt 210 miljardi dollarini, mis tegi sellest kõigi aegade kulukama loodusõnnetuse. 

Jätka lugemist Guardianist…

Artikli autor: The Guardian – Justin McCurry in Tokyo.

Nationals’ nuclear push shows Coalition energy policy ‘chaos’, Labor says

The Guardian – Paul Karp

Senate team seeks amendments to Clean Energy Finance Corporation bill to allow investment in nuclear energy and carbon capture and storage

Anthony Albanese has accused the Coalition of “more chaos” in energy policy, after the Nationals in the Senate announced new amendments to a government bill in favour of nuclear energy and carbon capture and storage.

On Thursday the entire Nationals Senate team led by Bridget McKenzie and Matt Canavan announced they would seek amendments to the Clean Energy Finance Corporation bill to allow it to invest in the two technologies.

Related: The Liberals’ agenda is bad for regional Australia – but the Nationals play along anyway | Richard Denniss

Related: Barnaby Joyce’s call to allow Clean Energy Finance Corporation to invest in coal rejected by Frydenberg

Continue reading…

Plaanige koheselt karmi ilma ja ranniku hävinemise võimalusega arvestades

Professorite Susan M Brooksi ja Tom Spenceri sõnul rõhutavad ilmastikunähtused nagu Storm Darcy Ida-Anglias parema kaitseplaani vajadust. Ida-Inglismaa on taas tormise ilma haardes, kusjuures rannikut löövad püsivad kuni 4 meetri kõrgused lained.
2018. aasta veebruaris ja märtsis eemaldasid suured lained ranna aluskivimini ja laineid oli näha kaljude kohal 10 meetri suuruseid. Erodeeritav Ida-Anglia rannajoon toetab kõrge kaitseväärtusega elupaiku ja Ühendkuningriigi energiajulgeolekule strateegiliselt olulisi rajatisi (Sizewelli tuumajaamad, Bactoni gaasiterminalid). Kui polaarõhu puhangud muutuvad soojemas maailmas sagedasemaks, tuleb selliste nähtuste võimalikke mõjusid arvestada piirkondliku rannikuhalduse kavandamise juures tavapärasemalt kõrgema keskendumisega merepinna tõusule.

Jätka lugemist Guardianis…

Artikli autor: Prof Susan M Brooks Birkbeck, University of London, Prof Tom Spencer Cambridge University